HC Tallinn alustab mängijate tutvustamist, esimesena on voorus meie kaitseloom ning joonel palju musta tööd tegev, alati jutukas, Rainer Kelk
Millal ja kuidas sattusid käsipalli juurde?
Ma mängisin kuni 3. klassini jalgpalli, kuid pidevatest treeningutest ja mängudest kunstmurul hakkasid mu kannad valutama, nii et pärast iga trenni tulin longates koju. See mu emale ei sobinud ning ta uuris, millist teist sporti teha tahaksin. Kuna ma armastasin pallimänge, siis polnud küsimust, et see peab olema mänguline ja meeskondlik. Juba 3. klassis tundus korvpall minu jaoks liiga pehme ning juhtus nii, et ema sai läbi töökaaslase teada, et Martin ja Valdar Noodla teevad
minu pool linna (Lõuna- ja Edela-Tallinn) trenne. Läksin proovisin ja osutusin selles kohe ka heaks. Sealt saigi minu käsipallitee alguse.
Ma alustasin Reval-Sport klubis (teised nimed Tallinna Käsipallikool, Elite Sport jne ei mäleta neid kõiki), siis mängisin ühe aasta Šveitsis BSV Bern Muri klubis. Tagasi Eestisse tulles Audenteses, HC Tallases ning HC Tallinnas.
Suurim saavutus käsipallis?
Karikavõit HC Tallinnaga aastal 2018, kuid kindlasti pean väga oluliseks ka noorteklassides saavutatud tiitleid ning isiklikke autasusid, mis nende tulemustega kaasnesid – parima mängija, parima kaitsemängija ja teised tiitlid.
Mida pead enda tugevuseks käsipalliväljakul?
Võitluslikkust, intelligentsi, jõudu ning Eesti tasemel ka mingil määral kogemust.
Läbiaegade parim käsipallur? Eeskuju käsipallis?
Käsipalli ma liiga palju küll ei vaata, aga minu suur eeskuju on Uku-Tanel Laast. Ta on väga edukalt sidunud professionaalse karjääri ning käsipalli.
Mida sulle meeldib teha, kui sa parasjagu käsipalli ei mängi?
Õppida – ma õpin TTÜs energiatehnoloogiat; lugeda raamatuid (nii erialast kirjandust kui ka ilukirjandust); mängida arvutimänge (väiksest saati olen just FPS mängudes olnud maru käpp), olla rahus ja vaikuses omaette, suvel mängida õues korvpalli; sõita rattaga lõbu pärast (ei pane selga trenniriideid ja pähe kiireid prille); olla oma paari parima sõbraga ja vaadata lollakaid videoid; ajada tüdrukutele mesijuttu
Miks sa mängid HC Tallinnas?
Mul ei olnud eriti teist alternatiivi peale „põlvkonnavahetust“ Audentese klubis, kui Riho-Bruno Bramanis selle tiimi treenerikohalt lahkus ning ma läksin üle HC Tallasesse, kus ootasid mind ees juba noortekoondisest tuttavad poisid, kellega klappisime väga hästi. Kuna see oli soojendusaasta HC Tallinna projektile, siis sai minust selle klubi mängija. Ma olen alati olnud Tallinna poiss ning mul ei olnud mõttes minna Tartu Ülikooli, mistõttu olen alati olnud seotud just pealinnaga.
Kus sa näed end tulevikus? Millega tegeled 10 aasta pärast?
Ma olen edukas tuumainsener ning ma töötan tuumaenergeetika projektidega, mis mulle igapäevaselt väljakutseid ja huvi pakuvad. Kas Eestis või välismaal – see sõltub juba poliitilistest otsustest. Kümne aasta pärast võiks mul juba olla pere ja kindel koht, mida koduks nimetada.
Loodan mängida käsipalli, kui see muu eluga kokku sobib. Kui olen Eestis, siis olen liigas juba vana kala, kes kogemuse pealt oma ülesannetega väga hästi hakkama saab.
HC Tallinna võistkonnas:
Parim jalgpallur: Kaspar
Alati hilineb: Robin
istub pidevalt telefonis: Armis
Unustab enim asju maha: Robin
Tantsutüdrukute lemmik: Võistkonna Playboy Marek
Tiimivaimu peab üleval: Teadlikult Sten, mitteteadlikult Robin