Meeste meistriliigas jääb põhiturniiril pidada neli vooru. Nelja punkti sisse mahtuvas esikolmikus on mullusel hõbedal HC Tallinnal erinevalt Balti liiga veerandfinaalides osalevatest põhikonkurentidest kahenädalane mängupaus. Suhteliselt hilja käsipalliga alustanud HC Tallinna paremäär Marek Karu vaatab hooajale tagasi ja ettepoolegi.
Tiitlikaitsja Põlva Serviti hoiab meistriliigas liidrikohta 27 punktiga. Tabeli teine ja kolmas lähevad kokku poolfinaalis ning kui põlvalasi kinni ei püüta, siis on selleks paariks HC Tallinn ja HC Kehra/Horizon Pulp&Paper, kel hetkel vastavalt 24 ja 23 punkti. Eelviimases voorus ootab meeskondi ees omavaheline mäng Kalevi spordihallis.
“Usun, et meile annab väikse eelise see, et Serviti ja Kehra saavad siin vahepeal kaks rasket mängu Balti liigas, meie aga võime rahulikult valmistuda hooaja otsustavaks faasiks. Treenime väga tõsiselt, et viimased kaks ja pool kuud tippvormis olla. Tõsi, mängupraktika jällegi puudub,” analüüsis 21-aastane Karu.
“Tänavune hooaeg on kulgenud tõusude ja mõõnadega. Peatreener Risto Lepp mainis hiljuti intervjuus sõna ebastabiilsus ja sellega peab nõustuma. Mingil põhjusel ei suuda me igaks mänguks vajalikult keskenduda. Otseselt polegi põhjusele jälile saanud – kui teaks seda, siis parandaks ära,” kinnitas endine Eesti noortekoondislane.
HC Tallinn vahetas mulluse eduka hooaja järel peatreenerit ning Jüri Lepa asemele tuli viimase poeg Risto. “Eks nende käekiri ole perekondlikel põhjustel sarnane. Aga kui Jüri oli taktikaliselt väga kaval, siis Risto rõhub meile hästi sobiva kiire mängu peale veel enam. Mulle see meeldib ning lisaks oleme ehk veidi rohkem ka jõutrenni teinud,” võrdles Karu.
“Ääremängijate seas on meil väga kõva konkurents ja see viib ainult edasi. Mind igal juhul motiveerib konkurents väga ja sunnib end arendama. Enrico Antoni vigastuse tõttu olen tihti pidanud paremal äärel mängima ja see on paremakäelise jaoks kõige raskem positsioon. Kõik on täpselt vastupidine ja vahel on seal raske,” tunnistas tänavu meistriliigas 34 väravat visanu.
Karu on pallurite seas omalaadne tõestus, et ka hiljem alustades saab tippu tõusta. “Nõmmel elades mängisin noorena Kaljus jalgpalli endast kolm aastat vanematega. Kui Kuristiku Gümnaasiumi läksin, siis kutsuti käsipallitrenni. Ma kohe ei läinud, aga siis sõber ja tänanegi meeskonnakaaslane Karel Hermas kutsus uuesti,” kirjeldas Karu.
“Teised omavanused on neli-viis aastat kauem mänginud, nii et alati leian elemente, mida parandada. Tänaseni tehakse nalja, et kui ma alustasin, siis viskasin palli nagu granaati –õigest tehnikast polnud aimugi,” muigas lisaks käsipallile Mainoris logistikat ja ettevõtlust õppiv Karu.
